Elu tänu taimedele

Taimed on osavad keemikud, liikumatud, aga väga intelligentsed. Nende värv, lõhn, maitse, okkad, kleepuvus, viljad, õied, mürgisus – need kõik on osa taime enda ellujäämistaktikas. See, mis kaitseb taime, kaitseb õnnelikul kombel ka inimest.

Arvatakse, et fotosünteesi algus langeb ajajärku umbes 3 miljardit aastat tagasi. See oli ajajärk, mil tsüanobakterid suutsid hakata konverteerima päikesevalgust enda toiduks – süsivesikuteks. Selle sünteesi tulemusel kõrvalproduktina tekkinud hapnik moodustas aegamööda maad päikesekiirguse eest kaitsva osoonikihi. Kogu inimkonna ajaloo valguses on see kahtlemata määrava tähtsusega sündmus, sest see võimaldas elu tekke Maal. Erinevate taimede ja organismide elulemise tulemusel tekkinud ainering võimaldas ka inimesel ellu jääda.

 

Arvatakse , et fotosünteesi algus langeb ajajärku umbes 3 miljardit aastat tagasi. See oli ajajärk, mil tsüanobakterid suutsid hakata konverteerima päikesevalgust enda toiduks – süsivesikuteks. Selle sünteesi tulemusel kõrvalproduktina tekkinud hapnik moodustas aegamööda maad päikesekiirguse eest kaitsva osoonikihi. Kogu inimkonna ajaloo valguses on see kahtlemata määrava tähtsusega sündmus, sest see võimaldas elu tekke Maal. Erinevate taimede ja organismide elulemise tulemusel tekkinud ainering võimaldas ka inimesel ellu jääda.

m2Kas teadsid et…
Vegetable lad.k. “vegere” tähendab elavdama?
Fruit lad.k. “fructus” tähendab rahulolu?

Köögi- ja puuvilju iseloomustab madal kalorsus, kõrge kiudainete, madal valgu- ja mõne erandiga (avokaado, oliivid) ka olematu rasvasisaldus. Tumerohelised lehtköögiviljad on suurepärase antioksüdantse toimega klorofülli allikaks. Enamus köögi- ja puuvilju iseloomustab ka kaaliumi, C-vitamiini, foolhappe ja karoteenide sisaldus. Taimed on antioksüdantide kullakaevandus! Antioksüdandid taimedes on fotosünteesi käigus toimuvate reaktsioonide kahjustava toime kaitseks – tänu sellele saab taim üldse tervena üles kasvada. Karoteenid kaitsevad ka meid päikese kahjustava toime eest, sp soovitatakse enne päikesehooaja algust juua porgandi- ja tomatimahla, et naha kaitsevõimet tõsta.

Tervise huvides ei pea otsima sugugi magusaimat ja leebema maitsega vilja söömiseks, vaid pöörama rohkem tähelepanu hoopis hapudele ja kirbe maitsega taimedele. Mida sügavam värv, seda tervislikum vili (mustsõstar, kirss, spinat, Rooma salat, lehtkapsas, peet, lehtpeet, nisuoras). Heledad ja magusad lehed (salati või kapsapea keskel) sisaldavad vähem bioaktiivseid fütokemikaale. Köögi- ja puuviljad sisaldavad nii lahustuvat kui lahustumatut kiudainet, toimides seeläbi soolestikus puhastava „harjana“ ja parandades soole peristaltikat. Lisaks viivad kiudained välja liigse kolesterooli ja kasutatud hormoonid ning on toiduks soolebakteritele. Kiudaineterikas dieet aitab tagada veresuhkru tasakaalu, mis on kindlasti üks võtmesõnu terveks jäämisel. Kui inimene ei ole harjunud kiudainete suure hulgaga dieedis, võib see tekitada liigselt gaase, isegi kõhulahtisuse ja valu (kõik toimub liiga intensiivselt). Seega tuleks köögi- ja puuviljade osakaalu menüüs tõsta tasa ja targu. Ärritatud soole sündroomi puhul vältida toore söömist.

HUVITAV TEADA!

Teatud värv taimes vastab võimele absorbeerida kindlat lainepikkust.

Klorofüll (roheline pigment) absorbeerib punaseid ja siniseid lainepikkusi, klorofülli molekuli keskel on magneesium, molekul sisaldab nii vesi- kui rasvlahustuvat osa. Taimedes leiduv naturaalne klorofüll stimuleerib hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmist.

Kollased, oranžid ja punased karotenoidid (sinine ja roheline lainepikkus) on rasvlahustuvad ja kaitsevad klorofülli fotosünteesil keemilise kahjustuse eest. Karoteenid (mh. ka lükopeen, luteiin, zeaksantiin) on A-vitamiini prekursoriteks ja tuntud vähki tekitavate ainete neutraliseerijad ning silmade tervise toetajad.

Sinised, punased ja purpursed antotsüaniidid, helekollased antoksantiinid on samuti antioksüdandid. Mida aluselisem on taim, seda sinakam on tema värvus (NB! mustikad!). Suurendavad C-vitamiini taset veres, hoiavad kapillaarseid veresooni, kaitsevad kollageenvõrgustikku.

Punased ja kollased betaiinid (peet ja lehtpeet, kaunviljad) kaitsevad maksa ja langetavad toksilist homotsüsteiini (mürgine vaheprodukt ühe organismi tähtsaima antioksüdandi glutatiooni tootmisel).

t7VALIK KÖÖGI- JA PUUVILJU NING NENDE TERVISTAVAID OMADUSI

Võimalusel eelistage alati mahekasvatatud köögi- ja puuvilju, siis võite nautida neid ka koorega.

Tomat
C-vitamiini, karoteenide, biotiini, K-vitamiini, foolhappe, vitamiinide B3, B5, B6 rikas tomat on rinna-, jämesoole-, kopsu-, naha- ja eesnäärmevähivastase toimega, toetab maksa puhastusprotsessides ja tõstab organismi üldist aluselisust. Biotiin (vitamiin B7) parandab glükoosi ainevahetust, tomati madal glükeemiline koormus sobib veresuhkrut stabiliseeriva dieedi puhul.
Oht: vältida suuri koguseid, sest takistab kaltsiumi omastamist.

Peet
Peedis sisalduv unikaalne kompleks mineraalidest ja fütokemikaalidest aitab võidelda infektsioonidega, suurendab rakkude võimet omastada hapnikku ning toetab maksa, puhastab verd ning tugevdab immuunsust. Samuti aitab peedi söömine tasakaalustada keha happe-aluse tasakaalu. See omadus on tähtis infektsiooniga võitlemisel, sest liigne happelisus nõrgestab vastupanuvõimet. Peedilehti võib kasutada nagu spinatit. Nii toore kui keedu (või ahjuküpse) peedi söömine toob tervisekasu. Intensiivseks puhastuskuuriks jooge peedimahla või sööge toorest peedist riivitud salatit iga päev 30 päeva jooksul. Eelistada mahepeeti, mahla juua kuni ½ klaasi päevas. Peeti võib võrdsetes osades mahlastada ka koos porgandi, varsselleri ja tomatiga (veidi sidrunit lisab hapukust) – nii saab supertooniku, mida nautida klaasitäis iga päev.
Oht: Mahlakuuri puhul alustada paarist supilusikatäiest peedimahlast päevas, et testida taluvust ja mitte liigselt seedimist ärritada.

Lehtkapsas
Mida kõike selles taimes ei ole! Vitamiinid A, C, E, K, B2, B3, kaltsium, vähivastase toimega fütokemikaalid. Lisaks immuunsuse tugevdamisele on see taim abiks kolesterooli normaliseerimisel, hea nahale, haavade paranemisel, parandab raua imendumist toidust, kaitseb trombide tekke eest ning aitab hoida hormonaaltasakaalu. Kasutage lehtkapsast pirukates, salatites, suppides ja blenderdage puuvilja-marja smuutisse.

Kapsas
(jm ristõielised, sh redis, mädarõigas, sinep) on toitainete ladu! Kapsas sisalduvad: vitamiin C, foolhape, kaalium, B6, biotiin (B7), kaltsium, magneesium, mangaan, glükosinolaadid, glutamiin, jood, väävel. Lai spekter bioaktiivseid aineid tagab kapsale esikoha organismi puhastusreaktsioonides ja vähivastases võitluses. Kapsamahl on haavandite vastase toimega, kapsatoidud toetavad hormoontasakaalu.
Oht: toorelt rohkelt söömine võib tekitada kilpnäärme suurenemist.

Porgand
Kaks porgandit annab 4-kordse A-vitamiini päevadoosi, ½ kl porgandimahla sisaldab 50mg kaltsiumit. Lisaks sisaldab porgand vitamiine K ja C, biotiini ja muidugi kaaliumi. Uuringutest: kaks portsjonit porgandi-ja/või kõrvitsatoitu päevas vähendab 60% südameatakkide tekkeriski, kõrge karoteenide sisaldus toidus vähendab postmenopausis rinnavähi tekke riski, ainult üks porgand päevas vähendab 50% kopsuvähi tekkeriski. Piirata porgandimahla joomist suhteliselt kõrge suhkrusisalduse tõttu ja eelistada toorest salatit hea õliga. Õli lisamine porgandile võimaldab organismil paremini omastada porgandis sisalduvat A-vitamiini.

Suvikõrvitsa
vähivastane toime on sama, mis teistel populaarsetel vähivastasetel taimedel, kõrge veesisalduse tõttu aitab suvel vältida veepuudust ja karoteenid annavad kaitse päikese eest. Heaks dieettoiduks.

Kartul
on tunduvalt väärtuslikum koorega süües. Kartul on märkimisväärne kaaliumi allikas eestlase toidus, aga sisaldab ka veel B6, B3 vitamiine. Kartulimahlas on ka C-vitamiini, kartulimahl on tuntud mao ülihappelisusega kaasnevate probleemide (kõrvetised, haavandid) leevendaja.

Avokaado
Avokaadot peljatakse tema kõrge rasvasisalduse pärast, aga see mure on selle tervisliku vilja puhul asjatu – üle ½ kuni ühe avokaado nagunii süüa ei jaksa. 15% rasvasuse juures on enamus Oomega-9, sama tüüpi rasvhape, mida leidub külluslikult oliiviõlis ning mis annab kaitse südamele ja veresoonkonnale. Lisaks antioksüdantse toimega E-vitamiini, mida pole menüüs kunagi liigselt ja mida võib pidada antioksüdantide kuningaks. Üks erakordne mikrotoitaine avokaados on glutatioon, mis on nii tähtis antioksüdant, et seda toodab organism ka ise. Stressi – tingimustes ja vananedes glutatiooni vajadus suureneb, seega on hea seda toiduga juurde saada. Avokaado on seenevastase toimega, reguleerib vererasvu ja tasakaalustab veresuhkrut. Kasutage avokaadot salatites õli asemel, lisage kreemja tekstuuri saamiseks smuutisse või valmistage kakaopuding avokaadost, kakaost ja agaavisiirupist.

Küüslauk
Küüslaugule annab erakordsed tervistavad omadused fütokemikaal allitsiin, mis piltlikult platsi viirustest ja muudest patogeenidest puhtaks lööb. Ja mitte ainult. Küüslauk on hea vererasvade reguleerija, samuti teatakse teda kui vähivastase toimega toiduainet. Heaks uudiseks on, et allitsiini toime ei kao ka küüslaugu kuumtöötlemisel. Seetõttu ei pea end piinama toore küüslaugu söömisega, vaid seda lihtsalt lisama sageli toitudesse. Kes vajab tugevamat toimet või ei talu küüslaugu maitset, sellele sobib tarvitada küüslaugukapsleid.

Kurk
Suur osa kurgi tervistavatest omadustest on rohelises koores. Koos koorega on kurk C- ja A-vitamiini, foolhappe, klorofülli, magneesiumi, räni, kaaliumi ja molübdeeni heaks allikaks. Kurgi omadused toetavad sidekoe ja kõõluste tervist, kurk on kerge diureetilise ja puhastava toimega, heaks nahatoonikuks nii sees- kui välispidiselt, tursete alandaja, põletuse leevendaja. Kurgimahla joomine leevendab kõiki põletikke, aitab seedida valke ja puhastada soolestikku.
Oht: Kõhulahtisuse puhul soovitatakse kurki vältida.

Greip
Greip takistab bakterite, seente, parasiitide ja viiruste kasvu, avaldades oma soodsat mõju seedetraktile ja maksale. Ta on ideaalne stressiperioodi toit, tõstes tõhusalt energiataset. Alandab kolesterooli, leevendab kõhukinnisust ja parandab rasvade ainevahetust. Greibiseemne ekstrakt on suuteline hävitama streptokokke, stafülokokke, salmonellat, seenorganisme jt patogeene. Greibiõliga on soovitav puhastada akneprobleemidega või rasvasusele kalduvat nahka. Rubiinpunase viljalihaga greibid sisaldavad rohkem A-vitamiini kui kollakas-valkja viljalihaga greibid. A-vitamiin on aga samuti tähtis immuunsust tagav vitamiin. Sööge greipi puuviljasalatis või jooge värskelt pressitud mahlana.
Oht: Kui võtate ravimeid, uurige alati, kas võib esineda ebasoodsaid koostoimeid ravimi toimeainete ja greibi vahel. Greip võib pikendada ravimi toimeaega organismis, mis võib osutuda toksiliseks.

Brasiilia pähkel (parapähkel)
Brasiilia pähklis leiduv kombinatsioon E-vitamiinist, tsingist ja seleenist teeb sellest valgurikkast viljast suurepärase immuunsuse tugevdaja. E-vitamiin ja seleen töötavad sünergiliselt, taltsutades vabu radikaale. Vabade radikaalide teke on normaalne osa meie elulemisprotsessis, aga erinevatel põhjustel tekkiv liigne oksüdatsioon on peamine põhjus kiires vananemises ja haiguste varases ilmnemises. Seleeni madal tase organismis mõjutab organismi immuunvastust patogeeniga võitlemisel. Pähklitega võib edukalt asendada salatites liha või juustu, pähkleid saab krõbistada vahepalaks või küpsistesse peita. Igati toiteväärtuslikud on üldiselt kõik pähklid ja seemned.

Nõges
Elujõudu kogu organismile – nii võiks nõgest tema omaduste poolest kirjeldada. Nõrga toimega, kuid efektiivse diureetikuna on nõges abiks südame- ja vereringeprobleemide korral, abistab neere kusihappe elimineerimisel, puhastab organismi jääkainetest, leevendades niimoodi nahaprobleeme, ja muidugi varustades keha rauaga. Värske nõgesetee on kevadine toonik ja vere puhastaja, aitab haigusest taastuda. Tugeva detoksifikeeriva efekti tõttu sobib kuseteede haiguste ja artriidi nähtude leevendamiseks. Nõges sobib ka suurepäraselt toitudesse – kes ei ole veel maitsnud nõgesesuppi või –pirukat, peab selle kiiresti ette võtma.
Oht: ei sobi neile, kel nn paks veri või kes võtavad verevedeldajad.